Pangandusliit saab ka kolmanda samba - hoiusekindlustuse

Ühine hoiusekindlustus on kolmas ja seni puudunud element euroala pangandusliidus, mis kõik kokku peab ära hoidma selle, et vastutustundetu laenu võtmine ja andmine rahaliidu ühes või teises otsas liitu jälle lõhki kiskuma hakkaks.

Kreekast vallandunud kriisiga tuli selgelt välja, et ühtne finantsturg vajab ka Euroopa tasandil järelevalvet, pangaprobleemide lahendamist ning hoiusekindlustust. Viimane on sündinud kõige vaevalisemalt, sest ükski liikmesriik ei taha teise vigade eest vastutada.

Eriti häälekalt on Saksamaa nõudnud, et enne tuleb muud pankade reguleerimiseks kokku lepitud reeglid ja rakendusaktid jõusse saada. Sama mõtet kordas äsja Hollandi rahandusminister ja euroala rahandusministreid ühendava Eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem. „Kui me jätkame arutelusid ainult sellest, kuidas me Euroopas riske peaksime jagama, siis pole suurt entusiasmi loota,“ ütles ta agentuuri Bloomberg vahendusel.

On aga teine asi, kui paralleelselt tegeletakse ka pangandussektori riskide vähendamisega – otsustades näiteks ära, kuidas käsitleda riigivõlakirjadega seotud riske (kriis näitas, et tegemist ei ole riskivaba varaklassiga) ning kaotades erisused pankade kapitali arvutamisel. „Kui me saaksime selle kõik ühte paketti panna, siis on see kasulik kõigile.“ Euroopa Komisjon ongi nii talitanud. Lisaks on ühtse hoiusekindlustuse käivitumine plaanitud järk-järgult – täielikult toimiks see alles 2024. aastal.

Komisjoni kava järgi käivitub esimeses etapis 2017. aastal riikide hoiusekindlustuse süsteemidele Euroopa tasandil edasikindlustus. See tähendaks, et riskid jääksid valdavalt liikmesriigi tasandile. Ühiskindlustuse vahendeid saaks kuni teatud piirini kasutada alles siis, kui riigi enda tagatisfond on ammendatud ja ainult tingimusel, et riik on 2014. aastal vastu võetud hoiuste tagamise direktiivi sätted rakendanud. Eestil näiteks on direktiivist lähtuvad muudatused tagatisfondi seaduses praegu riigikogus, olles läbinud esimese lugemise. Direktiivi seadustesse ülevõtmise tähtaeg oli juulis.

„Ühtsele hoiusekindlustusele on juurdepääs ainult siis, kui ühiselt heaks kiidetud reeglid on täielikult ellu viidud,“ korda täna Euroopa Komisjoni rahaliidu reformi eest vastutav asepresident Valdis Dombrovskis pressiteate vahendusel. „Paralleelselt tuleb meil astuda lisasamme pangandussüsteemi riskide vähendamiseks,“ jätkas ta. „Meil tuleb vähendada pankade tihedat seost riigirahandusega ning jõustada kokku lepitud reeglid, mis panganduskriisis ei paneks jälle maksumaksjaid esimesele kaitseliinile.“

Saksamaa on väljendanud kartust, et riskide jagamisel võib teistel liikmesriikidel tekkida kiusatus Saksamaa maksumaksjate peale lootma jääda, selle asemel, et oma probleemidega tegeleda. Novembri alguses võttis Saksamaa parlament vastu resolutsiooni, mis soovitab valitsusel mitte nõustuda komisjoni ettepanekuga ühtse hoiusekindlustuse loomiseks.

Komisjon on püüdnud mitmel moel seda riski maandada.

Käivitub etappidena

Ühtse hoiusekindlustuse süsteemi esimene etapp kehtiks kolm aastat, seejärel ühisosa laieneks – 2020. aastast jõustuks nn kaaskindlustuse süsteem. Siin ei pea riik enam esmalt oma tagatisfondi ammendama. Ühine vastutus käivitub aga üsna madalalt tasemelt – 20%-lt, kasvades aastaks 2024 järk-järgult 100% ühtseks hoiusekindlustuseks.

Praegu on kõik liikmesriigid lubanud garanteerida hoiused kuni 100 000 euro ulatuses, kuid mingit garantiid Euroopa tasandil selleks ei ole. Liikmesriikide valmisolek seda lubadust täita on erinev ning kriisiolukorras võib konkreetsel riigil selleks ka laenu saamine raske olla. Siit vajadus ühtse süsteemi järele – pankadele see kokkuvõttes lisakulu ei tähenda.

Paralleelselt ühtse hoiusekindlustusega pakkus Euroopa Komisjon täna välja ka sammud panganduses riskide vähendamiseks. Näiteks vajaduse jätkata pankade kapitali arvutamise reeglite ühtlustamist, et olemasolevad puhvrid oleksid kriisis ühtmoodi toimivad ning ühtne järelevalve võimalikult efektiivne. Samuti vajaduse muuta riikide hoiuste tagamise süsteemid omavahel sarnasemaks – suured vahed on praegu ka fondide kapitaliseerituses (Eesti tagatisfondi maht on 206 miljonit eurot). Selles kontekstis ootab lahendust ka riigivõlakirjade teema ja selle tagamine, et pankade riskid oleksid paremini hajutatud. Nii ei saaks pangad ülemäära palju investeerida ühe riigi võlakirjadesse.